Mine sisu juurde

Vello Saage

Allikas: Vikipeedia
Vello Saage haud Tartus Raadi kalmistul

Vello Saage (kuni aastani 1938 Hermann Saage; 8. veebruar 1922 Vao vald (Väike-Maarja kihelkond), Virumaa15. jaanuar 1991 Tartu) oli eesti pedagoog[1], Tartu 8. Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja (1957–1985).

Vello Saage oli põllumehe poeg.[1] Ta õppis 1930–1935 Triigi-Avispea 6-klassilises algkoolis, 1935–1941 Väike-Maarja progümnaasiumis[viide?] ja keskkoolis[1] ning 1942–1950 Tartu Riiklikus Ülikoolis[1] eesti filoloogia erialal (alates 1944. aastast kaugõppes).[viide?]

Aastatel 1944–1946 oli Vello Saage õpetaja Väike-Maarja mittetäielikus keskkoolis, 1946–1949 õpetaja Tartu Elektromehaanika Tehnikumis ning Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumis. 1949. aastal ta vallandati, tema vanemad ja kolm õde küüditati Siberisse.[viide?] Aastatel 1950–1952 oli Saage Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi eesti murrete ja sõnavara sektoris mittekoosseisuline töötaja (teadur), aastatel 1952–1957 eesti keele ja kirjanduse õpetaja Otepää Keskkoolis ning 1957–1985 Tartu 8. Keskkoolis, 1961–1986 ühtlasi Tartu Riikliku Ülikooli ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia ettevalmistuskursuste õppejõud ja vastuvõtukomisjoni liige. Aastatel 1961–1988 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli, Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Vabariikliku Õpetajate Täiendusõppe Instituudi lektor. Vello Saage paistis silma väga hea õppemetoodika poolest.[1]

Tegevus Tartu 8. Keskkooli kirjandusõpetajana

[muuda | muuda lähteteksti]

Augustis 1959 ilmus Vello Saage eestvedamisel Tartu 8. Keskkooli almanahhi Tipa-Tapa esimene number, mida ta toimetas kuni 1977. aastani (nr 16)[viide?][2]. Septembris 1966 alustasid tööd kirjandusklassid.[viide?] Vello Saage juhendas kooliteatrit ja kõnekoore, korraldas kirjanduspäevi[1] ja kirjanduslikke matku.[viide?]

Ajakirjanikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Vello Saage teadustööd käsitlesid eesti keele ja kirjanduse õpetamist ning õpilaste kasvatuslikku mõjutamist.[1]

Vello Saage vanemad August Saage (18901964) ja Elisabeth Saage (sündinud Stein, 18921973) olid talupidajad. Vello Saage abikaasa Valli Saage (sündinud Enok, 19281982) oli geograafia- ja bioloogiaõpetaja. Vello ja Valli Saagel oli kaks poega.[viide?]

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Esteetiline kasvatus ja kirjanduse õpetamine" – Edasi 15. aprill 1960
  • "Teooriast ja praktikast tuletusliidete käsitlemisel 10. klassis" – Nõukogude Õpetaja 17. detsember 1960
  • "Klassikollektiiv kasvatustegurina" – Nõukogude Kool 1960, nr 12, lk 910–914
  • "Ateistlikust kasvatusest kirjanduse õpetamisel" (brošüür sarjas "Õpetajate ja kasvatajate töökogemusi"). Eesti NSV Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Tallinn 1963, 28 lk

Vello Saage on koos Kalju Lehega koostanud kogumiku "Noorte sulega" (valik töid koolialmanahhidest 1965–70), Eesti Raamat, Tallinn 1972, 328 lk

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. ETBLi andmeil 1958–1977.
  3. Asutati Vello Saage nimeline sihtkapital. Postimees, 3. detsember 1997.(vaadatud 1.09.2016)
  4. Vello Saage 08.02.1922 - 15.01.1991, veebiversioon (tarve 31.08.2015)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]


Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.